Lugemisaeg 7 minutit
Algne ingliskeelne artikkel ilmus algselt:
Nagu Jeesus seletas, on kaks suurt käsku, mis on kõigi teiste käskude aluseks – neid käsitletakse siin kahes artiklis. Esimene suur käsk on armastada Jumalat kogu oma olemusega. Erinevalt mineviku valereligioonidest tahab Jumal sinuga lähedast ja sügavat suhet.
Üks õigusekspert variseride seas esitas Jeesusele küsimuse, mis pani teda proovile: „Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?“ (Mt 22:35-36).
„Jeesus ütles talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega. See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!““ (Matteuse 22:37-39, rõhuasetused on läbivalt lisatud). Kirjeldused Markuse 12:28-34 ja Luuka 10:25-28 lisavad sõna „jõuga“.
Kõigist Jumala paljudest imelistest käskudest kuulutas Jeesus Kristus kaks suurimateks käskudeks! (Teisest neist tuleb juttu järgmises artiklis).
Jumal ilmutas need käsud juba palju varem – Moosese kaudu. Esimene tehti teatavaks 5. Moosese 6:5 ja teine 3. Moosese 19:18. Moosese raamatu üheksas salmis kästakse meile, „armastada Issandat“!
Jeesus ütles: „Mingi muud neist suuremat käsku ei ole“ (Mk 12:31). Ta ütles ka: „Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid“ (Matteuse 22:40). See on üks põhjus, miks suured käsud on suured! Need hõlmavad kõiki Jumala arvukaid vaimseid seadusi. Näiteks kümnest käsust neli esimest keskenduvad sellele, kuidas armastada Jumalat, ja kuus viimast keskenduvad sellele, kuidas armastada oma ligimest (vt Roomlastele 13:9-10; Galaatlastele 5:14).
Need kaks suurt käsku on tõesti suured! Matteuse 22:36-38 on „suur“ tõlgitude kreeka sõnast megas, millest tuleb ka eesti keeles eesliide mega, mis tähendab tohutut. Suurtel käskudel on tohutu tähtsus!
Nendes käskudes esitatud jumalik armastus väljendab sügavat ja pühendunud hoolivust ja muret teiste suhtes. Nii nagu esimeses suures käsus on selgitatud, peab see olema suunatud eelkõige Jumalale.
Armastada Jumalat kogu oma jõuga
Jeesus rääkis need Vana Testamendi salmid variserile tõenäoliselt heebrea keeles. Nagu on esitatud 5. Moosese 6:5, nõuab esimene käsk, et me armastaksime Jumalat kogu oma südamega, mis tähendab meie tundeid, igatsusi ja mõistmist, ja kogu oma hingega, mis viitab meie olemusele – füüsilisele elule ja teadvusele – ning kogu oma „väga“, nagu heebrea me’od sõna-sõnalt tähendab. Mõned on seda kummalist sõnastust tõlgendanud kui kogu meie „oomph!“ – väljendades intensiivsust, südamlikkust, tõsidust ja innukust. Selle termini tõlkimisel kreeka keelde kasutasid Uue Testamendi autorid sõnu nii meele kui ka jõu kohta, kuna see tähendab täielikku kavatsust ja energiat.
Siiski on ebatõenäoline, et Jumal tahtis, et me mõtleksime end neist erinevatest osadest. Pigem on rõhuasetus sellel, et me peame armastama Jumalat kogu oma olemuse ja kõigega, mis meil on – täielikult, pidevalt, läbimõeldult ja kirglikult igal võimalikul viisil!
Jumal rõhutas, et Ta on armukade Jumal, Tema armukadedus äratab end üles, kui Tema rahvas ilmutab kiindumust teiste jumalate vastu, mis on valed (5Ms 6:15; 5Ms 32:16, 5Ms 32:21; vt ka 2Ms 20:5; 2Ms 34:14). See ei tähenda mitte kadedust, vaid pühendumist läheduse kaitsmisel. Kujutage ette abikaasat, kellel ei ole probleemi sellega, et tema naine teda petab. Naine ei arvaks, et ta tõesti armastab teda. Täpselt samamoodi hoolib Jumal sellest, kui me oma suhetes Temaga truudusetuks jääme, näidates sellega oma armastust meie vastu. Ja Tema armukadedus kaitseb meid ka kahju eest.
Jumal, nii Isa kui ka Jeesus Kristus, peavad meie elus olema esikohal. Luuka 14:26-27 ütleb Jeesus, nagu on taastatud New Living Translation’is: „Kui sa tahad olla minu jünger, siis pead sa vihkama kõiki teisi võrdluses – oma isa ja ema, naist ja lapsi, vendi ja õdesid – jah, isegi omaenda elu.“ See tähendab, et sa pead vihkama kõiki teisi.
Piibel annab meile palju selgeid õpetusi selle kohta, kuidas Jumalat armastada. Jumala armastamiseks on eluliselt tähtis kuulekus. „Sest see on Jumala armastus, et me peame tema käske“ (1. Johannese 5:3). Jeesus ütles samuti: „Kui te mind armastate, siis pidage minu käske“ (Jh 14:15).
Kui Piibel räägib armastusest, siis viitab see pigem tegudele kui tunnetele – armastuse näitamisele tegude kaudu. See ei tähenda meie tunnete järgi tegutsemist. See on otsus tegutseda selle järgi, mida Jumal ütleb, mõnikord meie tunnete vastu, tuues isiklikke ohvreid. Selles protsessis, mille käigus püütakse Jumalat armastada kuuletumise kaudu, jõuab inimene Jumala vastu armastust tundma.
Selle aluseks on tänulikkus! Me peaksime pidevalt tänama ja kiitma Jumalat Tema lugematuid õnnistusi ja hüvesid! Et kasutada siinkohal mõningaid alliteratsioone: Ta kujundas meid enese järgi, pani meid täiuslikule planeedile meie jaoks, andestab meie patud, on meie toitja ja kaitsja ning tal on plaan anda meile igavene elu paradiisis!
Paljud inimesed võivad hakata Jumalale kuuletuma tulevaste kannatuste kartusest. Ja siis, kui nad kogevad Jumala õnnistusi, võivad nad kuuletuda soovist saada Jumala tasu. Kuid Jumal viib meid lõpuks sellest kaugemale – et me jõuaksime Temaga intiimsesse suhtesse, kus me kuuletume, jumaldame ja kummardame Teda sügavast tänulikkusest ja armastusest.
See armastus ei tule meile loomulikult
Saatana, kuradi mõjul on inimloomus rikutud. (vt „Inimloomus: Mida on vaja teada“) Pole ime, et Jumal peab meid käskima Teda armastama! Inimloomus on „meeleheitlikult kuri“ (Jeremija 17:9; vt ka Roomlastele 8:6-7; Galaatlastele 5:19-21). Me vajame Jumala üleloomulikku abi, et asendada see loomus üha enam Jumala loomusega (vt Jesaja 55:6-9).
Peale selle ei ole loomulik armastada kedagi, keda me ei näe, ei kuule ega puuduta. Seepärast „saatis Jumal oma Poja“, et ilmutada Isa (1. Johannese 4:9-10; Matteuse 11:27). Jeesus näitas Isa suurepäraselt, öeldes: „Kes mind on näinud, on näinud Isa“ (Johannese 14:7-11).
Piibel, Jumala „õpetusraamat“ inimkonnale, võimaldab meil pidevalt rohkem teada saada Jumalast ja sellest, kuidas elada. Inimene peab „elama … iga Jumala sõna järgi“ (Luuka 4:4).
Meil on ka korrapäraselt võimalus õppida Jumala kohta Tema teist ilmutust – Tema imelist loodut – jälgides (Roomlastele 1:20-25).
Kui me õpime Jumalat lähemalt tundma, näeme, et Ta on tõeliselt armastusväärne! Lõppude lõpuks, „Jumal on armastus“ (1. Johannese 4:8) ja „me armastame teda, sest tema on meid kõigepealt armastanud“ (1. Johannese 4:19).
Paljudel on raske Jumalat armastada ja usaldada, sest me näeme kogu maailmas kurjust, tragöödiaid ja kannatusi. Miks Jumal seda lubab? See on mõistlik küsimus. Ometi on Jumala päästeplaani põhiline osa see, et kõigil inimestel on isiklik vabadus – vabadus teha oma valikuid. Jumal võiks hõlpsasti lõpetada kõik kannatused, tehes kõigist robotid. Selle asemel peab igaüks tegema otsuseid ja valikuid, millest igaüks võib olla hea või halb. Jumal kutsub iga inimest üles „valima elu“ (5Moosese 30:19).
Üks peamisi kannatuste põhjusi on see, et „kogu maailm on kurja,“ Saatana, „kiusaja“ ja „selle maailma valitseja“, võimu all (1. Johannese 5:19; Matteuse 4:3; Johannese 12:31). Selle tulemusena on see pime maailm täis vihkamist! Jumala abiga peame õppima Saatanale vastu astuma: „Alistuge Jumalale. Pidage kuradile vastu ja ta põgeneb teie eest“ (Jakoobuse 4:7).
Jumala plaan paneb lõpuks kõik korda. Soovitame tellida ja lugeda meie tasuta õppejuhendit Miks Jumal lubab kannatusi?
Ainulaadne käsk
Kui see esimene suur käsk anti iidsele Iisraelile, oli see tähelepanuväärne. Paganlikke jumalaid, kelle orjadeks peeti inimesi, tuli karta ja teenida, kuid mitte armastada. Veelgi enam, paganlikud jumalad ei väljendanud armastust inimeste vastu! Tõeline Jumal armastab ja tahab kõiki inimesi päästa! (Johannese 3:16; 1. Timoteuse 2:4; 2. Peetruse 3:9).
Tõelise religiooni erinevus seisneb ka selles, et meie Jumal pakub, et ta paneb meie südamesse armastuse, mida ta meilt nõuab. Ta kutsub iga inimest üles usaldama Teda, tegema meeleparandust oma pattudest ja võtma täielikku kohustust ristimisel nende pattude andeksandmiseks. Seejärel annab Jumal oma Püha Vaimu elava kingituse (Apostlite teod 2:38; Apostlite teod 3:19).
See Jumala Püha Vaimu kingitus toodab meis imelist vaimulikku „vilja“, mis sisaldab armastust, rõõmu ja rahu! (Galaatlastele 5:22-23). Omaette me ei alluksime Jumala teedele. Kuid Ta muudab meid imeliselt, pannes meisse oma jumalikku loomust!
Palun mõtiskle Jumala jumaliku plaani üle. Kui Jumal kutsub sind Tema jüngriks ja pojaks või tütreks, siis palun vasta sellele kõige kallimale kutsele! Ja siis hoia seda armastavat suhet kirglikult ja kasvata üha enam armastuses Jumala vastu.
Me peame elus esmalt otsima Jumala Kuningriiki ja Tema õiglust (Mt 6:33) – mis tähendab Jumala ja Tema teedega kooskõlastamist, täielikku harmooniat Temaga. Me peame üha enam ja enam looma lähedase armastava suhte Jumalaga – suhte, mis on võimalik ainult Jeesuse Kristuse kaudu (Johannese 14:6). Kuulake, kuidas Jumal õpetab ja julgustab meid oma Sõna kaudu. Mediteerige Tema üle. Rääkige Temaga iga päev oma palvetes. Tänage Teda. Kuuletuge Temale. Austage Teda. Palvetage Teda.
Saagu me kõik üha enam armastama Jumalat kogu oma südame, hinge, mõistuse ja jõuga!
Don Hooser
Don Hooser on Jumala Ühendatud Kiriku vaimulik. Ta ja tema abikaasa Judy elavad talvekuudel oma kodus McKinney’s, Texases, ja suvekuudel oma kodus Reedsburgis, Wisconsinis. Tema abikaasa Elsie suri 2020. aasta augustis ja ta abiellus Judyga 1. jaanuaril 2022. aastal. Hr Hooser lõpetas 1963. aastal Southern Methodist University mehaanikainseneri eriala ja 1966. aastal Ambassador College’i Big Sandys, Texases. Suurema osa ajast peale seda teenis ta kirikupastorina. Alates 2011. aastast kuni pensionile jäämiseni 2021. aastal oli tema peamine ülesanne vastata paljudele kirikule kirjutatud kirjadele.
* * *
Tõlgitud inglise keelest eesti keelde DeepL abil
Tõlkimisprotsess: James Ginn
Tõlke korrektuur: Toomas Schvak